Festivali teisele õhtule eelnesid terve päeva kestnud saundiproovid Tartu Uues Teatris. Suureks kontserdiks tuli teater rahvast paksult täis ja instrumentide ning tehnikaga täidetud laval esines kolm erinäolist koosseisu, taustal tantsimas muusikaga sobivad visuaalefektid.
Esimesena olid laval raskeroki legendile Led Zeppelinile kummardust tegevad Elleri kooli rütmimuusikud ehk JaZZeppelin. Erinemist originaalist rõhutasid naislaulja ja viiulisoolod. Eesmärk oli muidu toorele rokisaundile mahedust anda. Esitati tuntumaid lugusid, mõnda rohkem pea peale pöörates kui teist. Nii algas lõpulugu “Kashmir” svingivalt kuid lõppes festivali ühe rajuma loona.
Mitu aastat Skandinaavia looduses filmimas ja inspiratsiooni ammutamas käinud Kristjan Mazurtchak on režissööriks filmile, mis koos muusikaga andis kokku improvisatsioonilise koosluse Lapland. Lummavaid kaadreid virmalistest, loomakarjadest, metsast ja öisest taevast saatis katkematu loona põhjamaiselt mõtlik improvisatsioon.
Festivali haripunkt saabus ansambli Radar taastulemisega. Esimese loo “Tipptund kesklinnas” avataktidega kaasnes publiku kohene elavnemine. Esitamisele tulid näiteks ka lood “Promenaad”, “Sünnipäev” ja “Viraaž”. Paap Kõlar rääkis laulude tekkelugudest ja bänd vastas küsimustele, mis noortel muusikutel vanadele esitada oli. Üllatusena kuulis publik laulmas helilooja Sergei Pederseni, kes esitas loo “Kui mind kutsud sa”. Kuulajate rõõmuks öeldi, et ansambel võib tuleva aasta kevadel veel kuskil üles astuda.
Reporter: Madis Must
Fotod: Kalev Ints
Fotod: Heiti Kruusmaa
